Autor:
Karl Erik Piirimees

JÄRELVAATA: mikrobioomika professor Elin Org räägib inauguratsiooniloengul mikrobioomi uuringutest

Kolmapäeval, 3. aprillil kell 16.15 pidas Tartu Ülikooli mikrobioomika professor Elin Org ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Inimese mikrobioomi uuringute minevik, olevik ja tulevik“. Loengus tuli juttu inimese mikrobioomi ja tervise vahelistest seostest ning selle uurimisvaldkonna võimalustest tulevikumeditsiinis.

Professor Elin Oru sõnul on oluline mõista, et meie tervist kujundavad lisaks geenidele, elustiilivalikutele ja elukeskkonnale märkimisväärselt meiega koos elavad mikroorganismid. Iga inimese eri kehapiirkondades on talle iseloomulikud mikroobikooslused ehk mikrobioom, mille väljakujunemist ja püsimist mõjutavad kogu elu vältel mitmesugused tegurid. Alates sellest, kui uurimismeetodina võeti kasutusele mikroobikoosluste geneetilise materjali (DNA) analüüs, on teadmised mikrobioomi kohta tohutult kasvanud. „Siiski on vaja läbida veel pikk teekond, et mõista selle kompleksse ökosüsteemi funktsioneerimist ja mõju meie tervisele,“ sõnas Org.

Mikrobioomi tasakaalu häirumist on seostatud paljude tänapäeval sagedasti esinevate haigustega, näiteks rasvumise, diabeedi, immuun- ja närvisüsteemihaiguste, allergiate ning vähiga. Lisaks on selgunud, et nii mõnegi ravimi toime oleneb meie soolestiku mikroobikooslusest ja eri ravimite tarvitamine mõjutab omakorda mikroobide tasakaalu. „Geenivaramu osalusel tehtud suures uuringus nägime, et meie soolestiku mikrobioomi kooslust mõjutavad lisaks antibiootikumidele ka paljud teised ravimid. Nende pikaaegne tarvitamine võib märkimisväärselt muuta soolebakterite koosseisu ja seekaudu ka soole limasketsa barjäärifunktsiooni,“ rääkis professor.

Teadmised selle kohta, mis põhjustab muutusi inimese mikrobioomi mitmekesisuses ja tasakaalus ning kuidas mõjutavad need muutused meie tervist, võimaldavad leida viise mikrobioomi andmete rakendamiseks tulevikumeditsiinis. „Tegemist on väga põneva valdkonnaga, millel on tulevikus kindlasti mitmesuguseid praktilisi väljundeid – saadud teadmised aitavad hinnata paremini terviseriske ja ravimite toimet, diagnoosida täpsemini haigusi ja määrata sobivamat ravi,“ ütles Org.

Loengus tutvustab Elin Org inimese mikrobioomi uuringute arengut, analüüsib selle valdkonna praeguseid teadmisi ning selgitab, milliseid uuringuid oleks veel vaja teha. Samuti arutleb ta selle üle, missugused on mikrobioomi andmete rakendamise võimalused ja väljakutsed personaalmeditsiinis.

Elin Org on lõpetanud 1997. aastal Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna biotehnoloogia erialal. Magistri- ja doktoriõpingute ajal uuris ta inimese genoomis esinevaid varieeruvusi ning nende seost komplekshaigustega. Aastatel 2003–2005 tegi ta doktoriõpingute käigus teadustööd Helmholtzi-nimelise tervise- ja keskkonnauuringute keskuse inimesegeneetika instituudis Münchenis. Oma doktoriväitekirja „Alleelse aheldatuse (LD) struktuuri uurimine Euroopa populatsioonides ja selle rakendused geneetilistes assotsiatsiooniuuringutes“ kaitses ta 2006. aastal. Pärast seda töötas Elin Org viis aastat Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis erakorralise teaduri ja vanemteadurina ning oli seejärel aastatel 2011–2015 järeldoktorantuuris Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses. 2013. aastal pälvis ta Marie Skłodowska-Curie individuaalgrandi. Pärast järeldoktorantuuri naasis ta Tartu Ülikooli, kus rajas Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni grandi ja Eesti Teadusagentuuri stardigrandi toel genoomika instituuti uue uurimissuuna, mille keskmes on inimese mikrobioomi ja tervise vahelised seosed.

Alates 2023. aastast on Elin Org mikrobioomika professor. Ta juhib mikrobioomika uurimisrühma ning on Eesti Inimesegeneetika Ühingu, Ameerika Inimesegeneetika Ühingu ja Eesti Personaalmeditsiini Seltsi liige.

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Avaliku loengu lõpus saavad kuulajad professorile küsimusi esitada. Oodatud on kõik huvilised. 

Järelvaata loengut videoportaalist UTTV.

Sekvenaatorite paigaldus

Uue sekveneerimistehnoloogia abil järjestatakse 10 000 geenidoonori täisgenoomid

rõõmus laps sai süsti

Inimese vaktsineerimisvalmidust ennustavad kümned isiksuseomadused

Koroonaviirus

Euroopa Komisjoni uue projekti abil otsitakse lahendusi Covid-19-järgsetele terviseprobleemidele