Allikas: Taru Postimees, Aime Jõgi

Tel-Avivi Ülikooli teadlane David Gurwitz kõneles eile õhtul Tartu Ülikooli aulas personaalsest meditsiinist, avades sellega rahvusvahelise geenifoorumi, mis jätkub Tartus täna ja homme.

Personaalne meditsiin võimaldab meile tulevikus haiguse korral oma isiklike, geneetiliselt sobivamate ravimite valmistamist.

Dr David Gurwitz on teadusajakirja «Personaalne meditsiin» peatoimetaja ning tegeleb aktiivselt nii personaalse meditsiini aspektidega ravimite kasutamisel kui ka eksperimentaalse meditsiiniga farmakogeneetikas.

Ta on keskendunud vastuste leidmisele näiteks niisugustele küsimustele, miks mõne patsiendi puhul on konkreetne ravim tõhus, teisele mõjub aga kui hane selga vesi. Või miks mõnel rohul on ühe patsiendi suhtes ohtlikke kõrvalmõjusid, teise suhtes aga mitte.

Uus, homne päev

Personaalne meditsiin võib David Gurwitza sõnul jõuda tavaellu kiireminigi kui oskame uskuda.

«Ei ole vaja muud kui appi saada erinevate riikide valitsused, kes suudaksid meid raha ja suhtumisega selles valdkonnas toetada,» ütles Gurwitz.

Ka on üks tema missioone Iisraeli-taolises paljurahvuselises riigis rahvusgruppide geneetilise eripära põhjalik tundmaõppimine, mis on samuti personaalse meditsiini üks alustalasid.

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu näitas geenifoorumi peasinejale dr Gurwitzale eile ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi laboratooriume ja genoomikeskust.

«Ma tahan talle näidata, et me ei ole muust maailmast kehvemad ega mahajäänumad,» ütles Andres Metspalu. «On väga oluline, et niisuguse tasemega mehed nagu dr Gurwitz meil foorumil kohal on ja sellest, mis maailmas teoksil, ise veenvalt kõnelevad. Muidu paistab, nagu tahaksime vaid mingit oma asja ajada.»

Teadlased, tulge koju

Loomulikult annab geenifoorumile kogunev seltskond eesti teadlastele ja üliõpilastele unikaalse võimaluse kuulata maailma tippteadlaste loenguid elavas esituses, mida ei juhtu just iga päev.

Üks tänavu juba kaheksandat korda aset leidva geenifoorumi traditsioon on seegi, et püütakse üles leida välismaal töötavaid eestlasi või eesti päritolu teadlasi ja neid kodumaale esinema kutsuda.

«Äkki tekib neil nii kihk tulevikus kodumaale naasta,» on professor Metspalu lootusrikas.

Niisugused eestlastest tippesinejad on seekord näiteks USAs töötavad Krista Kaasik, kes tegeleb ööpäevaste rütmide ja kellageenidega, ning Andres Liivak, kes on biotehnoloogiale ja farmaatsiatööstusele orienteeritud jurist.

Kuni laupäevani Tartus Dorpati uues konverentsikeskuses kestev geenifoorum annab ülevaate olulistest arengutest biotehnoloogias, tutvustab uuemaid saavutusi genoo-mikas ja biomeditsiinis ning kirjeldab nende praktikasse rakendamise võimalusi.

Geenifoorumi pärle

• Professor Jean Jacques Cassiman, kes on Euroopa Inimesegeneetika Ühingu president, räägib DNA diagnostikast, selle kvaliteedist ning selle kontrollimisest Euroopas. Samuti sellest, kuidas reaalses meditsiinis DNA testimist kasutada.
• Professor Per Magnus Norra Rahvatervise Instituudist räägib, kuidas Norra teadustöös kasutatakse suuri meditsiinilisi andmekogusid.
• Eesti teadlane Krista Kaasik, kes juba aastaid töötab California Ülikoolis, kõneleb ööpäevastest rütmidest ning nende geneetilistest mehhanismidest, nn kellageenidest.