Kuupäev: 25.06.2009
Kanal: Naisteleht (Nipiraamat)
Autor: Signe Lahtein
Mulle meeletult meeldivad kõikvõimalikud eksperimendid. Nii neist lugeda kui ka ise neis osaleda.
Seekord võtsime sabast kinni tegevtoimetaja Kai .ideel ja käisime kogu oma väikese, kuid sõbraliku kollektiiviga geene annetamas (loe lk 116). Kõlab väga kuivalt ja teaduslikult, kuid tegelikult oli väga lõbus. Alustades küsimustiku deðifreerimisest ja lõpetades lahke tädiga, kes pärast verevõtmist kommi pakkus.
«Paps, kas sa oled põdenud kollatõbe?»
«? mis vanaema neiupõlvenimi oli?» «Ema, kas ma olen kopsupõletikus olnud?»
Neid ja hulga teisi küsimusi sai tol nädalal telefonitsi esivanematele esitatud. Ja palju tarkust kogutud. Mina, näiteks, sain teada, mis oli mu vanaema neiupõlvenimi. Ma ei suuda ise ka uskuda, et ma polnud siiani selle vastu huvi tundnud. Piinlik lugu!
Lisaks. Uskumatu, kui palju elevust tekitas eelseisev käik geenivaramu andmekogujate juurde ka meie toimetuses!
«Kas keegi teab, mis tähendab «parem dioptria»?»
«Kui verd võetakse veenist, siis ... ma vist minestan!»
Ja nii ikka edasi. Nädal otsa arutasime. Ning kui pärast vereandmist Magdaleena haigla polikliiniku uksest väljusime, oli kõigil miskipärast jube hea tuju. Esiteks koostegemise ja -olemise rõõmust ja kusagil sisimas ilmselt ka teadmisest, et oled oma tänase heateo teinud. Proovi järele, saad ka tunda.