Kuupäev: 17.01.2009
Kanal: Lääne Elu
Autor: Kaie Ilves
Link: http://www.le.ee/?a=uudised&b=6575

Kolmapäeval Eesti geenivaramuga liitunud ja geenidoonoriks hakanud linnapea Ingrid Danilov tunnistas, et loodab sellest kasu eelkõige oma lastele ja lapselastele.

¥Mina ise juba olen oma ema haigusi saanud. Loodan, et minu otsus geenidoonoriks hakata aitab lastel ja lapselastel riske vältida,¡ ütles linnapea pärast seda, kui oli Läänemaa haiglas verd loovutanud.

Ka Ingrid Danilovi tütar on geenidoonor. ¥Eri põlvkondade geenid on uurijaile väärt materjal,¡ märkis Eesti Geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allik.

Geenidoonor peab varuma umbes poolteist tundi aega, mil vastab põhjalikule küsimustikule ja loovitab 40 milliliitrit verd, millest võib välja lugeda kogu eluraamatu, aga seda tulevikus. Kunagi võib tulla ka aeg, mil geenikaart tehakse lapsele kohe pärast sündi.

Lähiajal geenivaramu doonorile tagasisidet ei anna, viie aasta pärast aga on see täiesti võimalik. Umbes tuhat geenikaarti on koostatud juba praegu, kuid põhjaliku analüüsita ei ole doonoril sellega suurt midagi peale hakata.

¥Inimesi, kes oskavad geenikaarti lugeda, võib Eestis ühe käe sõrmedel üles lugeda. Perearstid seda ei oska,¡ märkis Allik. Esimene täieliku analüüsiga geenikaart on praegu koostamisel.

Geenivaramu alustas andmete kogumist 2001. aastal. Eestil on juba päris korralik biopank. ¥30 000 proovi ei ole küll suur hulk, kuid Eesti rahvaarvu arvestades on see suur protsent ja isegi maailma mõistes kõva sõna,¡ märkis Allik. Panga teeb väärtuslikuks ka see, et Eesti geenidoonorid vastavad põhjalikule küsimustikule, sest suur osa geeniriske realiseerub vaid teatud eluviisi puhul.

Läänemaa haiglas töötab geenivaramu andmekogumiskabinet 2008. aasta suvest. Andmekoguja Lea Heeringas on seni vastu võtnud 58 geenidoonorit. Üldse on neid Läänemaal umbes viissada. Kogu Eestis otsustab keskeltläbi sama palju geenidoonoriks hakata ühes nädalas.

Eriti oodatud on geenidoonoriks vanemaealised ja mehed. ¥Vanemad inimesed on öelnud, et kellele neid vanu geene enam vaja on, aga mida rohkem eluaastaid, seda väärtuslikum uurimismaterjal,¡ ütles Heeringas.

Läänemaal saab ennast geenidoonoriks registreerida telefoninumbritel 514 8630 (Lea Heeringas) ja 509 6553 (Kaja Mander).