Tartus täna alanud ja homme lõppeval rahvusvahelisel geenifoorumil vaadatakse geeniuuringute tulevikku.

Teoreetiliste uuringute asemel on geneetikas maad võtmas suundumus, kus iga inimene saab tellida endale oma geenikaardi, millelt näha, kas tal on soodumus suhkruhaigusele, vähile või mõnele muule pärilikule tervisehädale.

See pole enam sugugi haruldane, et piltlikult öeldes sarnaselt isikliku tähehoroskoobile on võimalik tellida endale geenikaart. Maailma ühe suurima geenikaartide tootja, Ameerika Ühendriikide firma 23andMe teadlane Brian Naughton ütleb näiteks oma kogemusele tuginedes, et tänu geenikaardile, mis maksab 400 ameerika dollarit, sai ta teada oma diabeediriskist ning oskab nüüd tänu sellele suhkru söömist piirata.

"Tõsi, mõned inimesed ei taha teada oma geenidest, kuid meie kogemused näitavad, et inimesed saavad innustust, kui nad teavad, et neil on geneetiline kalduvus suhkruhaigusele, ning suhkru tarbimist vähendades võivad nad end aidata," rääkis Naughton.

Üheksandat korda toimuva rahvusvaheli se geenifoorumi üks eestvedajatest, Eesti Geenivaramu direktori professor Andres Metspalu sõnul on geeniteadus astunud uude ajastusse sellega, et muutub meditsiiniliselt üha olulisemaks ja ka personaalsemaks. Ta usub, et viie-kuu aasta jooksul tekib andmebaas, mida arstid saaksid kasutada patsientide geneetiliste riskide hindamiseks.

"Selle asemel, et küsida, mis haigusi teie vanaema põdes ja millised haigused olid teie onul või tädil, isal või emal, see peegeldub kõik teie geenikaardis," rääkis professor Metspalu. "Sealt saab seda vaadata ja palju täpsemalt kui nii-öelda suguvõsa legendid seda mäletavad."

Ent siiski: kas pole hirmutav teada saada raskeid haigusi, mis võivad inimest ähvardada?

"Me kõik sureme, me teame seda, küsimus on lihtsalt selles, kui kaua te olete haige, mis selleks saab teha, et teie elu teine pool ei oleks nii vaevarikas, et hommikuks ei oleks liigesed valusad, et küür ei ole selga tulnud, et süda ikkagi pumpab. See on tähtis, k uidas me elame, mitte see, millesse me sureme ja millal," rääkis Metspalu.

Eesti Geenivaramus on hoiul enam kui 36 000 geenidoonori andmed. Mullu rahastas riik varamut 28, tänavu vaid 14 miljoni krooniga.