Allikas: Aime Jõgi
Eesti Geenivaramu neljasaja geenidoonori DNA läheb peagi Rootsi Örebro Ülikooli, kus kahe riigi teadlased püüavad suuremat selgust tuua naiste viljatusprobleemi.
Nii Tartu kui Tallinna kliinikutes lastetusraviga tegelev embrüolog Andres Salumets ütleb, et koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumi ja biotehnoloogia õppetooli ning Rootsi Örebro Ülikooli vahel on kestnud paar aastat.
Salumetsa sõnul on eelseisev töö üks alauuring Eesti ja Rootsi toitumise ja lastetusravi tulemuslikkuse uuringust.
"Antud juhul keskendume neile geenidele, mis osalevad vitamiinide mõjus, ennekõike folaadi ainevahetuse geenidele," selgitas Salumets.
Folaat on vitamiin, mis on vajalik mitmetes elutähtsates protsessides. Selle tasemest sõltub, kui suur on naise rasestumistõenäosus ja mil määral võib tal esineda raseduspatoloogiaid.
"Lapsesaamise seisukohalt on folaat äärmiselt oluline," rõhutab Salumets. "Geenivaramult saame viljakate naiste proovid. Ja me oma lastetusravikliinikutest võtame lisaks oma probleemidega patsientide DNA-proovid. Samasugune panus tuleb Rootsist."
Niisiis uuritakse võrdlevalt nelja gruppi: viljakaid naisi Eestis ja Rootsis ning viljatuid naisi Rootsis ja Eestis.
Süües rasedaks?
Uuringu tegemine ja tulemuste publitseerimine võtab tavaliselt aega, Andres Salumets on teadlasena ka ise uurimisgrupis. Siiski juba aasta pärast on loota lisainformatsiooni, mis võib tulevikus aidata seni lastetutel paaridel lapsi saada.
Küsimuse peale, kas eelseisva uuringu tulemused võivad olla ka mõnele konkreetsele patsiendile abiks, vastas Salumets, et muidugi.
"Kuigi antud valdkonnas ei ole mõjud väga mustvalged, võivad siit abi ja soovitusi saada ka konkreetsed paarid - patsiendile vajalikke geeniuuringuid teeme me ju kohapealgi," möönis ta. "Ennekõike on teadustöö informatsioon vajalik aga edaspidisteks lastetusravi protseduurideks. Saame kindlamalt väita, kas ja kuidas toitumine mõjutab naise rasestumise tõenäosust. Folaati ehk foolhapet esineb muide rohkesti puuviljades ja rohelistes aedviljades."
Ka teadvustatakse ja propageeritakse selle uuringuga Euroopas Eesti Geenivaramut kui üht olulist andmepanka, mida on suhteliselt mugav kasutada. Varemgi on Eesti DNA-proovid rahvusvahelistes uuringutes osalenud, aga viljatusravi mõttes ei ole need veel välismaal käinud.
Lastetus üha valusam
Asjatundjate hinnangul on Eestis kuni 15 protsenti lastetuid paare. Lastetus kasvab iga aasta keskmiselt 1,5 protsenti. Salumetsa sõnul on peamiseks lastetuse põhjuseks saanud sünnituse edasilükkamine. 1990. aastate algusest on sünnitajate keskmine vanus tõusnud 25 aastalt ligi 28 aastale.
"Mida noorem naine, seda suurem on rasestumise tõenäosus ja vastupidi," tõdes Salumets. Teiseks oluliseks viljatuse põhjuseks on põletikulised haigused, mida Eesti naised põevad teistest eurooplannadest rohkem. Lisaks võib naise viljatus olla tingitud hormonaalsetest ja immuunsüsteemi häiretest. Samuti on paari lastetuse tekkes tähtsal kohal mehe viljatus.