Eesti Geenivaramu projekt on äratanud palju tähelepanu ja ühtlasi tekitanud küsimusi. Muuhulgas küsitakse: Miks peaks hakkama geenidoonoriks? Mis kasu sellest saab?
Vastus on lihtne: Sa teed heateo, mis midagi ei maksa, aga on palju väärt!
Esimene samm Geenivaramu projektis on võimalikult suure andmekogu loomine. Mida suurem on andmekogu, seda rohkem on teadlastel võimalik läbi viia erinevaid uuringuid.
Uuringute tulemusena sünnivad uued teadmised, teadmistest omakorda rakendused. Millal valmivad ja muutuvad kättesaadavaks esimesed Geenivaramu projekti abil sündinud rakendused? Eelkõige sõltub see andmekogu kasvamise kiirusest, seega meist igaühest.
Eesti Geenivaramu projekti edu ja sellest tulenev kasu meile kõigile sõltub niisiis meie ühistest jõupingutustest ja igaühe panusest. Geenivaramu nime kandva andmekogu loomisele saab kaasa aidata iga inimene.
Sinu panus Eesti Geenivaramu projekti
Lood eeldused järeltulijate paremaks terviseks
Toetad teaduse ja meditsiini arengut
Annad arstidele võimaluse tõhusamaks terviseedenduseks
Võimaldad teadlastel uurida meie geneetilist põlvnemist
Aitad tõsta Eesti tuntust maailmas
Toetad Eesti majanduslikku arengut
Võimaldad koguda andmeid Eesti rahva tervise kohta
TERVEM INIMENE – TUGEVAM EESTI
Lood eeldused järeltulijate paremaks terviseks
Osaledes Eesti Geenivaramu projektis, lood võimalused teadusuuringuteks, mille tulemused aitavad meie järeltulijatel elada tervemat elu. Uuringud annavad rohkem uusi teadmisi, kui geenidoonoriks hakkavad mitme põlvkonna esindajad – vanavanemad, vanemad, nende (täiskasvanud) lapsed.
Toetad teaduse ja meditsiini arengut
Eesti Geenivaramu näol on tegemist maailma ühe suurema tervise- ja geeniandmete kogu loomisega. Kogutavad tervise-, sugupuu- ja geeniandmed on hindamatu uurimismaterjal paljude riikide teadlastele. Välisriikide teadlased saavad Geenivaramust anonüümseid andmeid teadusuuringuteks ainult siis, kui nad teevad koostööd Eesti teadlastega. Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid. Seeläbi tõuseb Eesti tähtsus teadusmaailma ühes kiiremini arenevas valdkonnas.
Eesti Geenivaramu projekti edu aitab kaasa mitme teadusharu arengule: inimese geneetika, bio- ja geenitehnoloogia, bioinformaatika, farmakogeneetika, proteoomika.
Inimese geneetika uurib, mida geenid meie organismis „teevad”, kuidas neid reguleeritakse ja kuidas need lastele edasi antakse.
Biotehnoloogia kujutab endast rakkude, rakutuumade, geenide ja kromosoomide käsitsemist ning saadud tulemuste rakendamist. Geenitehnoloogia on osa biotehnoloogiast.
Bioinformaatika on teadussuund, mida võib määratleda kui ühenduslüli bioloogia ja arvutiteaduse vahel. Bioinformaatika tegeleb bioloogilise informatsiooni, sealhulgas geneetilise informatsiooni töötlemise ja analüüsimisega.
Farmakogeneetika uurib erinevate inimeste geenivariantide ja ravimite omavahelist toimet. Farmakogeneetika tulevikulootus on personaalravimid ehk igale patsiendile sobivaimad ravimid.
Proteoomika on teadus valkudest. Valkude uurimine on tähtis, sest valgud osalevad kõigis organismi elutähtsates protsessides. Valgud toodetakse rakutuumas sisalduva geneetilise informatsiooni põhjal.
Annad arstidele võimaluse tõhusamaks terviseedenduseks
Geenidoonoriks hakates võimaldad Sa oma arstil anda panuse Geenivaramu projekti –arst saab osaleda suures teadusprojektis.
Geenivaramu küsimustikku täites saab arst põhjalikuma ülevaate Sinu tervisest. Seda teavet saab arst juba täna kasutada vajadusel Sinu nõustamiseks, haiguste ennetamiseks ja ravimiseks.
Geenivaramu andmekogujana tegutsevad arstid saavad Geenivaramu koolituste kaudu uut informatsiooni geneetikast ja biotehnoloogiast.
Geenivaramu projektis osalemine on andnud paljudele arstidele tõuke tänapäevastada oma infotehnoloogilist baasi: kiirem interneti-ühendus, nüüdisaegsed viirusetõrje programmid jne. Uusima tehnoloogia kasutamine aitab arstil Sinu andmeid turvaliselt hoida ja kaitsta.
Võimaldad teadlastel uurida meie geneetilist põlvnemist
Senised uuringud näitavad, et Eesti rahvastik on geneetiliselt sarnane kogu europiidse rassi esindajatega. Seega on tulemused rakendatavad ka väljaspool Eestit. See asjaolu lisab loodavale andmekogule väärtust muu maailma teadlaste jaoks.
Geneetikud oletavad, et kogu inimkond võib põlvneda ühestainsast esiemast ja mõnest esiisast. Tänapäevase inimese areng sai alguse Aafrika idaosas juba seitsme miljoni aasta eest. Ligikaudu kaks miljonit aastat tagasi kujunes Aafrikas välja Homo erectus (püstine inimene) ning levis Euroopasse ja Aasiasse. Homo erectus suri välja paarisaja tuhande aasta eest. Kuid Aafrikas lahknes temast juba umbes poole miljoni aasta eest Homo sapiens (mõtlev inimene), viimasest omakorda paarisaja tuhande aasta eest Homo sapiens neanderthalensis (neandertallane), ligikaudu 200 000–150 000 aastat tagasi tekkis uus haru, millest arenes tänapäevane inimene Homo sapiens sapiens.
Aitad tõsta Eesti tuntust maailmas
Mida tuntum on riik, seda suurem on välismaailma huvi meie vastu. See tähendab mitte ainult suurenevaid turistide hulki, vaid ka aktiivsemat majanduslikku ja teaduslikku koostööd, välisinvestorite suuremat usaldust ning hoogsamat rahapaigutust kohalikesse ettevõtetesse.
